Kuna jalakäijal ei ole ümber teda kaitsvat kilpi, nagu on seda autojuhil, peab jalakäija vähemkaitstud liiklejana olema eriti ettevaatlik.
Selleks, et liikluses jalakäijana ohutult liigelda, peab meeleses pidama neid olulisi punkte:
1) Sõiduteed tuleb alati ületada selleks ettenähtud kohtades – liiklusseaduse järgi on nendeks käigusild või -tunnel, ülekäigurada, ülekäigukoht või ristmik.
2) Kui läheduses puudub märgistatud ülekäigurada, ülekäigukoht või ristmik, tuleb teed ületada kohas, kus sõidutee on sirge ning mõlemas suunas hästi nähtav. Alati tuleks arvestada asjaoluga, et sellises kohas teed ületades pole jalakäijal eesõigust. Seda tuleks meeles pidada ka ülekäigukohas teed ületades, kus samuti puudub jalakäijal eesõigus. Ülekäigu koht on rajatud eesmärgiga tagada jalakäijatele liikluskorralduslikult ohutum teeületus.
3) Jalakäijana tuleb peatuda, vaadata ning veenduda alati enne igat sõidutee ületamist. Jalakäija saab alati kõnnitee ääres kohe peatuda- sõidukit on aga pea võimatu hetkega pidama saada! Ka rohelise fooritule süttides tuleb peatuda hetkeks, et veenduda, kas kõik sõidukid on teeandmiseks peatunud.
4) Reguleerimata ülekäigurajal ehk sebral sõiduteed ületades tuleb samuti korraks peatuda, et veenduda, kas sõidukijuhid peatuvad tee andmiseks ning kontrollida, kas peatunud sõiduki varjust pole lähenemas teist sõidukit. Tuleks püüda leida sõidukijuhiga silmside.
5) Bussist väljudes tuleb leida lähim foor või sebra. Kui aga sõidutee ületuskohti läheduses pole, tuleb oodata seni kuni ühissõiduk on peatusest lahkunud ning tee mõlemale poole hästi nähtav.
6) Kohas, kus puudub kõnnitee, liigutakse vasakpoolsel teepeenral, et näha ning olla ise nähtav vastutulevatele sõidukitele.
7) Liiklejana ei tohi takistada sõidukit, millel töötab sinine vilkur ning niisuguse sõiduki poolt saadetavat sõidukit. Kuuldes sireeniga alarmsõiduki lähenemist ristmikule või ülekäigurajale, tuleb peatuda kõnniteel ning alati anda sõidukile teed. Seda reeglit on oluline õpetada ka lastele.
8) Liigeldes pimeda ajal või valgustamata kohtades on vaja ennast sõidukijuhtidele nähtavaks teha – kanna pimedal ajal alati helkurit!
9) Ka jalakäijana liiklemisel väldi kõrvaliste tegevustega tegelemist (nutiseadmed vms), liiklus nõuab alati täit tähelepanu ning keskendumist.
10) Väldi liikluses kiirustamist ja varu liiklemiseks piisavalt aega ning võimalusel eelista jalakäija või jalgratturina liiklemiseks valget aega.
11) Teel, kus sõidukitele kehtestatud suurim kiirus on suurem kui 20 kilomeetrit tunnis, peab jalakäija liikuma kõnniteel, selle puudumisel teepeenral. Kui kõnnitee puudub ning teepeenral liikumine pole võimalik, võib jalakäija liikuda sõiduteel ainult selle ääre lähedal.
12) Kahesuunalisel eraldusribata asulavälisel teel, kus puudub kõnnitee, peab jalakäija liikuma ainult vasakpoolsel teepeenral (parempoolsel pildil). Selle puudumise või liikumiseks sobimatuse korral peab jalakäija sõidukeid takistamata liikuma sõidutee vasaku ääre lähedal. Halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel tohib sõiduteel mitmekesi liikuda ainult ühes reas üksteise järel.
13) Ülekäigukohas teed ületades, tuleb meeles pidada, et jalakäija võib teed ületada, kuid tal puudub teed ületades EESÕIGUS. See tähendab, et teed võib ületada alles siis kui sõidukid on möödunud, kuna sõidukitel ei ole kohustust seal kohas jalakäijale teed anda.