Kevade saabumisel on taas hea aeg meelde tuletada, kuidas igaüks meist saab liiklemist ohutumaks muuta. Saabuvad soojad ilmad soosivad õues rohkem liikumist nii jalgsi kui ka jalgrattaga ning üha rohkem ilmub teedele ka kergliikureid, mis on käimasoleva aasta esimesest jaanuarist reguleeritud liiklusseaduse kohaselt ka kui uus sõiduki liik.
Jalgratturid, kergliikurijuhid ja jalakäijad liiguvad nii asulas kui ka asulavälistel teedel, kuid eriti tähelepanelik peaks olema linnatänavatel ja tihedama liiklusega asulateedel, kuna seal toimub ka kõige rohkem õnnetusi.
Nii jalgrattur kui ka kerguliikurijuht on liikluses vähemkaitstud liiklejad ning liiklusõnnetuse korral jäävad nemad kannatavaks osapooleks.
Oluline on juba varajases eas lapsega ohutut liiklemist harjutada ja teadvustada liikluses varitsevaid ohte, nii omandab laps targa ja viisaka liikleja käitumismudeli juba varakult. Läbi suunamise arenevad lapsel vajalikud liikumisharjumused ja liiklemisoskused. Igapäevane liikumine aitab ühtlasi kaasa lapse füüsilisele arengule. Mida soojemaks lähevad ilmad, seda aktiivsemaks muutuvad ka noored skateparkides. Tihti unustatakse skatepargis trikitades aga ära kaitsekiivri kandmine. „Kiivri kandmise kohustus skatepargis on kirjas skatepargi reeglites“ juhib tähelepanu Rakvere politseijaoskonna piirkonnavanem Kristi Rist. „Kiiver peab olema peas nii rula, tõuke- kui ka BMX ratturil, et tagada ohutu trikitamine“.
Aga kuidas siis ikkagi tagada, et nii enda kui ka oma lähedaste ja pereliikmete liiklemine oleks ohutu ja mida võiks enne liiklusesse suundumist meist igaüks meelde tuletada nii jalgratturina kui kergliikurijuhina?
Lääne-Viru maakonna tervisenõukogu ning Transpordiameti ennetustöö osakonna eksperdid annavad mõned soovitused, kuidas liikluses jalgratturina ja kergliikurijuhina ohutumalt liigelda ja mida on oluline liiklejana meeles pidada.
Selleks, et liikluses jalgratturina ohutult liigelda, järgi neid olulisi punkte:
Jalgrattaga sõitmine on lõbus ja sportlik tegevus. Aga selleks, et rattasõit lapsele turvaline oleks, peab jalgratas olema lapsele sobiva suurusega. Jalgratas on lapsele paras siis, kui ta seisab harkisjalu, tallad maas, rattapulga kohal ning rattapulgani jääb vähemalt paar sentimeetrit ruumi. Liiga suur jalgratas on lapsele raskesti juhitav ja võib lapse panna liiklusohtlikesse olukordadesse.
Enne jalgrattaga sõidu alustamist tuleks veenduda ning kontrollida, kas Sinu enda ja Sinu lapse jalgrattal on kõik vajalik olemas. Jalgratta pidurid peavad olema töökorras, samuti peab juhtraua küljes olema töötav signaalkell. Rattal peab olema ees valge ja taga punane helkur ning rattakodarate küljes valged või kollased helkurid. Halva nähtavusega ilmade korral (udu, vihm) ja pimeda ajal peavad jalgrattal põlema ees valge ja taga punane tuli. Vilkuvas režiimis punast tuld on mõislik kasutada igal ajal, et olla teisele liiklejatele paremini märgatav.
Iga lapse eest vastutab lapsevanem!
Enne lapse üksi liiklusesse lubamist, jalakäija või jalgratturina, on iga lapsevanema moraalne kohustus veenduda, et laps on valmis üksi liikluses osalema ning mõistab ümbritsevat ja oskab ohutult liigelda.
Kui liikled jalgrattaga koos lastega, siis pea kindlasti meeles, et alla 8-aastased lapsed ei tohi sõiduteel sõita ka koos vanematega olles!
Lapsed tohivad sõiduteel sõita alates 8-eluaastast koos täiskasvanud saatjaga.
Iseseisvalt tohib laps sõiduteel sõita, kui ta on vähemalt 10 eluaastat vana ja omab jalgratturi juhiluba. Jalgratturi juhiluba on nõutav 10–15-aastastel sõiduteel sõitvatel jalgratturitel. Jalgratturi juhiloa saamise kohta leiad rohkem infot Transpordiameti liikluskasvatuse kodulehelt: https://www.liikluskasvatus.ee
Jalgrattaga liiklemisel tuleks meeles pidada, et sõitmiseks on ette nähtud kindlad alad nagu jalgrattatee, jalgratta- ja jalgtee või sõiduteele märgitud jalgrattarada. Jalgrattaga on lubatud sõita ka õuealal, sõiduteel ning teepeenral. Kuid teatud juhtudel on lubatud sõita ka kõnniteel.
Väikelast selleks ettenähtud istmel (rattatool või -iste kargorattal) või järelhaagises sõidutaval jalgratturil on lubatud sõita kõnniteel. Samuti on kõnniteel jalgrattaga lubatud sõita liikumispuudega jalgratturil ja alla 13-aastasel jalgratturil ning tema kuni kahel jalgratturist saatjal. Täiskasvanul jalgratturil on kõnniteel lubatud sõita siis, kui sõiduteel sõitmine on oluliselt raskendatud või ohtlik, näiteks tee seisukorra või tiheda mootorsõidukite liikluse tõttu.
Mõningates asulates on sõiduteedele märgitud eraldi ka ühissõidukirajad, millel teatud tingimustes ka jalgrattaga sõita võib aga sellisel juhul peab sõitmine olema vastava liiklusmärgiga lubatud.
Jalgrattaga sõidetakse ühes reas üksteise järel ning sõiduteel peab jalgrattaga sõitma võimalikult selle parema ääre lähedal.
Et pööramine ja sõiduraja vahetused kulgeks ohutult peab jalgrattur enne pööret ja sõiduraja vahetust oma kavatsusest käega märku andma ning veenduma, et eest- ja tagantpoolt lähenevad sõidukid teda ei ohusta.
Ka jalgratturil on kohustus pöörde lõpul teed anda sõiduteed ületavale jalakäijale. Samuti on oluline meeles pidada, et jalgrattaga pöörde sooritamisel peab jalgrattur andma teed autojuhile.
Et ristmikute ületamine oleks sujuv ja ohutu, peab jalgrattur igale ristmikule lähenedes olema tähelepanelik, arvestama liiklusoludega ning andma teed eesõigust omavale liiklejale.
Kui oled jalgrattaga mööda jalgteed, kõnniteed, jalgratta- ja jalgteed või jalgrattateed sõites jõudmas sõiduteega lõikumise kohale, pead jalgratturina alati vähendama kiirust arvestama, et sinu kohustus on anda teed sõiduteel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liiklusmärkidega seatud teisiti. Sellise sõiduteega lõikumise koha võib jalgrattur ületada ainult jalakäija kiirusel u 3-7 km/h.
Väga oluline on jalgratturina arvestada asjaolu, et sõidukite juhid ei ole kohustatud jalgratturile teed andma kui jalgrattur on ületamas ülekäigurada ilma jalgrattalt maha tulemata. Jalgratturil on küll lubatud sõiduteed ületada jalgrattalt maha tulemata, kuid tuleb meeles pidada, et eesõigus jalgratturile sellisel juhul ei kehti. See on oluline punkt, mida tihti unustatakse või ei soovita järgida, kuid mis tekitab igapäeva liikluses palju ohtlikke olukordi. Sellises olukorras peab sõidukijuht andma teed jalgratturile vaid siis, kui jalgrattur ületab parasjagu teed, millele sõidukijuht on pööramas.
Alates 2021 aasta esimesest jaanuarist on Eestis kehtiva liiklusseaduse kohaselt uus sõidukiliik – kergliikur
Kergliikur on ühe inimese vedamiseks ettenähtud istekohata elektri jõul liikuv sõiduk. Kergliikurid on näiteks elektriline tõukeratas, monoratas, elektrirula, tasakaaluliikur ja muud sarnased kerged elektrilised sõidukid.
Turvavarustusena on kergliikuriga sõites alla 16-aastasel juhil kohustuslik kanda jalgratturi kiivrit.
Enne kergliikuriga sõitma asumist:
peab tutvuma sõiduki kasutusjuhendiga;
peab harjutama sõitmist liiklusele suletud alal;
mõelda läbi enda teekond (soovituslik on valida liiklemiseks turvalisem teekond ning rahulikuma liiklusega tänavad);
vaadata üle enda riietus ja turvavarustus (soovituslik on kanda erksavärvilisi riideid, et kaasliiklejatele paremini märgatav olla. Samuti ei tohiks unustada kiivrit);
mõelda läbi ohutu liiklemise reeglid, sh sobiv sõidukiirus, et tulla toime ootamatuste ja ohtudega.
Tehnilised nõuded kergliikurile:
kergliikuril peab olema töökorras pidur või pidurdamist võimaldav süsteem;
tasakaaluliikuri puhul iseeneslikku liikumist takistav seade;
signaalkell, välja arvatud juhtrauata kergliikuri puhul;
ees valge ja taga punane tuli ning külgedel kollane, punane või valge helkur või tuli (välja arvatud juhtrauata kergliikuri puhul).
Pimeda ajal või halva nähtavuse korral on kohustuslik sisse lülitada ees valge ja taga punane tuli.
Lubatud liiklemiskohad:
jalgrattarajal (10-15 eluaasta vanune isik peab omama jalgratta juhtimisõigust);
jalgrattateel;
jalgratta- ja jalgteel;
jalgteel;
kõnniteel.
Loetletud teedel või teeosadel peab kergliikuriga sõitma paremas ääres ja ei tohi teisi liiklejaid ohustada või takistada.
NB! Ületades sõiduteed tuleb kindlasti meeles pidada, et kergliikurijuhil puudub teiste juhtide suhtes eesõigus. Sõidukijuhid peavad kergliikurijuhile andma teed vaid sellisel juhul, kui kergliikurijuht ületab ülekäigurajal või ülekäigukohas sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Kergliikurijuhil on ohutum sõidutee ületada jalakäijana, kergliikurit käekõrval lükates või käes hoides jalakäija kiirusel (~ 3-7 km/h).
Kergliikurijuht ei tohi:
juhtida kergliikurit joobes olekus;
lasta vedada enda juhitavat sõidukit looma või teise sõiduki poolt;
vedada esemeid, mis takistavad juhtimist või tekitavad ohtu teistele liiklejatele;
vedada järelhaagist, mis ei ole valmistatud vedamiseks kergliikuriga;
tegeleda kõrvaliste tegevustega, mis takistavad liiklusolude tajumist.
Lääne-Viru maakonna tervisenõukogu soovib kõigile ohutut liiklemist!
Kuidas on jalakäijana liikluses ohutu liigelda? Vastused leiad Lääne-Viru Tervise lehtelt ja veel palju olulist infot erinevate liiklusohutuse teemade kohta leiad Liikluskasvatuse lehelt.
Comments